Hipodroomi-Mustjõe ala arenguvisioon [ -- ]

 

PROBLEEM, MIDA VÕIKS NÄHA VÕIMALUSENA

Käesoleva ala kontsepti (või visiooni või ka struktuurplaani) kujunemine sai alguse 2008. aasta novembris, mil korraldasime Hipodroomi detailplaneeringu koostamise teemal vestlusõhtu. Hipodroom on unikaalne ning paljudele linlastele üks Tallinna iseloomulikumaid maamärke. Ometi pole ta suutnud end omanike jaoks majanduslikult õigustada. Peagi võib kerkida antud kinnistule korterelamute ning äripiirkond.

Planeeringu lahkamise formaadi järgi toimunud üritusel avasid nii arendajad kui ala funktsiooni muutmist oponeerivad huvigrupid mitmeid selle piirkonna probleempunkte.

Leiame, et igas probleemis on peidus võimalus. Üks keskseid probleeme, mis arendajate poolt initsieeritud planeerimisprotsessidele omane, on huvitumine üksnes oma kinnistu väljaarendamisest. Ka Hipodroom kannatab selle sümptomaatika all. Planeeringudokumendid, s.t. planeering, arengukava, on üksnes raamistused. . Seega on vaja sisulisi dokumente, mitte üksnes jooniseid, mida iga järgneva "erandjuhuga" muuta. Sestap võtsime nõuks koostada laiema visiooni, mis püüaks tõusta kõrgemale krundikaupa linna ehitamisest.

Käesoleva visiooni väljatöötamisel on lisaks laborantidele osalenud ka Eesti Kunstiakadeemia urbanistika tudengid ning 2009. aasta Talveakadeemial osalenud. Suured tänud teile!

 

ALA VÄÄRTUSED

Laiendades vaadeldava ala ulatust, nihutades piire Hipodroomist läände Haabersti linnaosa suunal, leiame sealt eest mitmeid avalikke ning omanäolisi funktsioone. Mis oleks Tallinn ilma Eesti Vabaõhumuuseumi, Loomaaiata? Regionaalse tähtsusega tervishoiuasutused on Lääne-Tallinna keskhaigla ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviüksused. Õismäe linnaosa keskus aga on Rocca al Mare kaubanduskvartal ühes jäähallist ning Saku Suurhallist koosneva meelelahutuskompleksiga. Nõnda näeme, et umbes 3 km suurusel alal paikneb kobar linnaelu rikastavaid funktsioone.

Kuigi mainitud osad erinevad teineteisest, on nende vahel võimalik leida ühiseid väärtuseid, vajadusi või tegevusi. Järgnevalt on grupeeritud mõned piirkonna asutusi ühendavad märksõnad.

   

Joonised 1 ja 2. Vasakul: Ala grupeerimine looduse- ja loomadega seotud tegevuste kaudu. Paremal: Üks keskseid terviserajatisi alal on regionaalhaigla kompleks

   

Joonised 3 ja 4. Vaadeldavas piirkonnas paiknevad peamised meelelahutusinstitutsioonid

Alal võib eristada kolm erinevat märksõnadeg gruppi:

Loomade ja loodusega seotud funktsioonid

Lisaks Loomaaia eksplitsiidsele loodusärile ning Hipodroomi ja Veskimetsa ratsakeskuse nishindusele leidub alal veel mitu loodusväärtust - Vabaõhumuuseumi maaarhitektuurilist miljööd rikastavad koduloomade hoidmine; Stroomi parkmets kui kena ja väärtusliku liigistikuga roheala ning rand kui potentsiaalne linnuvaatluskoht (vt. eksperthinnangut). Põhilistel loomakeskustel on olemas vastavad tugifunktsioonid, näiteks vetereniaaria- ja söödateenistus.

Tervisefunktsioonid

Juba praegu funktsioneerib Hipodroomi-Mustjõe piirkond lõõgastus- ja tervisespordi harrastamise kohana. Nii leiab Stroomi rand ja selle ümbrus kasutamist rulluisutajate, jooksjate, jalgratturite poolt. Suvehooajal käib vilgas rannaspordielu. Vaadeldava ala keskossa jääb suur ja mitmekesine ravikompleks.

Meelelahutusfunktsioonid

Kolmas tinglik grupp võiks hõlmata visiooniala vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid kohti. Selgete keskustena kerkivad esile siin Stroomi rand, Loomaaed, Vabaõhumuuseum ning Rocca al Mare ärila.

 

VISIOON

 

MUSTJÕE-HIPODROOMI ALA ON ÜHEKS TERVIKUKS INTEGREERITUD LÕÕGASTUMISE- JA TERVISEKESKUS. SELLEST ON SAANUD TALLINNA ÜKS MAAMÄRGILISE TÄHENDUSE PIIRKOND NING LINLASTE SEAS LEMMIKALASID.

Ala visioon hõlmab kolme põhilist tegevussuunda.

1. ÜHENDUSTE LOOMINE

1a. Stroomi, Hipodroomi, endise psühhiaatriahaigla, Loomaaia, Vabaõhumuuseumi vahele loogilise kergliiklusteede võrgustiku väljakujundamine

1b. Merele pääsu loomine. Ehitatakse temaatiline väikesadam või kai Vabaõhumuuseumisse ja Stroomi ranna juurde ning korraldatakse lustipaadiliin Linnahallist või Meeruse sadamast lahele.

1c. Institutsionaalsete ühenduste loomine. Praegu lahutab ala linnaosa piir, mis on pärssinud selle vaatamist ühtsena. Samuti on oluline visiooni-organisatsiooni pikemaajalises protsessis alaga otseselt seotud aktorite kokkutoomine, luues funktsionaalse arenguvõrgustiku. Vt rohkem kolmanda meetme alt.

1d. Visuaalsed ühendused näiteks vaateratta näol.

 

2. SÜNERGIAD JA FUNKTSIONAALNE MITMEKESISTUMINE

2a. Külgnevate funktsioonide osaline laiendamine Mustjõe alale ja Stroomi metsa. Nii näiteks võiks mainitud alal toimida kergliiklusteede ääres lastezoo nurgad, üksikud lõbustuspargiatraktsioonid, kontsertilava või välikohvikud.

2b. Uute sünergiliste väärtuste loomine. Selliseks näiteks võiks olla näiteks hipoteraapia või siis pärimusarhitektuuriga vürtsitatud metsalises keskkonnas LARPi mängurite stsenaariumi lahtirullumine. Funktsioonide liigestused loovad aktiivsemaid ning rahulikumaid soppe (näiteks spaa või haigla piirkonnas)

 

3. ALA ARENGUT KOORDINEERIVATE JA TOETAVATE INSTITUTSIOONIDE LOOMINE

Vaja, et ühendada muidu lahus olevaid osapooli ja luua funktsionaalne rezhiim.

3a. Ühistu ala funktsioonide omanike (zoo, vabaõhumuuseum, haigla), linna (riigi), maaomanike, kodanikuühenduste vahel, mis tegeleb nii kontsepti väljatöötamise, ala arengu kui haldamisega. Ühistu büroo tegeleb lahenduse väljatöötamisega ja konsulteerimisega, arengu rahastamise küsimustega ja taotlustega.

3b. Uute teenuste töötamise katsetamine

3c. Ala ühendava identiteedi väljatöötamine

 

Joonis 5. Võimalikud meelelahutuskeskuse arengujooned. Punktiirjoonega on näidatud ühendusteed

1. Pelguranna tee lõppu aktsent vaateratta ja väikesadama-veespordikeskusega. Siin võib olla ka väikepaatide kai lõbusõitudeks lahe peal. Võimalik on kontsertpaiga paigutamine antud kohta, toimides nii Stroomi ranna lõpuna - antud juhul tuleb muidugi analüüsida müra mõju tervisekompleksile ning roostikule

2. Meelelahutuskeskuse areng toimub väikeste rakukestena praeguse Mustjõe tühermaa alal ning osalt Stroomi metsas kergliiklusteede kõrval, segades ja täiendades praeguseid vaadeldava territooriumi funktsioone. Samas võib antud alal paikneda ka vähesemal hulgal elamuhoonetegruppe.

3. Stroomi mets. Läbi metsa kulgevad tervisespordi ja ratsarajad. Pakutakse ka nt telkimise teenust

4. Mustaoja suue. Loodusraja osa, kus Paldiski mnt pool on väärtuslik lodumets ning roostikus linnustik. Jääb looduslikuks alaks, kus on võimalik näiteks Loomaaia personali kaasabil loodustunde läbi viia.

5. Vabaõhumuuseumi sadamakoht. Loob temaatilise sihtkoha nii lõbu- kui turismikruiisile kesklinna sadamast, suurendades Tallinna seotust merega. Võimalik temaatiliste ürituste asupaik.

6. Ühendus üle Paldiski maantee sõidutee

7. Kunstikeskus. Negatiivse mainega, kuid huvitava miljööga psühhoneuroloogia haigla territooriumil ja ruumes soositakse rahvusvahelise alternatiivse kunstikvartali (-kogukonna ja galeriide) teket.

8. Hipodroom säilib oma asukohas, mitmekesistades äritegevust. Ühine koostöövõrgustik teiste ala valdajatega tagab võimaluse käia hobustega hipodroomi alalt väljas Stroomi metsas ja rannaalal.

9. Tervisekeskus asub ala vaiksemas sopis. Laienenud on funktsionaalsus, hõlmates nüüd ka spaa ja tervisekeskuse osa. Seega on tervishoiu mõttes tekkinud sujuv ruumiline gradient - ühes äärmuses haigla terviseprobleemide leevendamiseks, teisal tervisesport.

10. Stroomi ranna kaudu ühendatakse ala praeguse Bekkeri ja Meeruse sadamaaladel paikneva avatud alaga. Stroomil säilib olemasolev rannakultuur, täienedes lõunaosas esimeses punktis mainitud aktsendiga. Paratamatult muudab ranna toimimist temast põhja jäävate sadamate avanemine ja rahvusvaheliseks turismikeskuseks kujunemine.