Hipodroomi-Mustj�e ala arenguvisioon [ -- ]

 

PROBLEEM, MIDA V�IKS N�HA V�IMALUSENA

K�esoleva ala kontsepti (v�i visiooni v�i ka struktuurplaani) kujunemine sai alguse 2008. aasta novembris, mil korraldasime Hipodroomi detailplaneeringu koostamise teemal vestlus�htu. Hipodroom on unikaalne ning paljudele linlastele �ks Tallinna iseloomulikumaid maam�rke. Ometi pole ta suutnud end omanike jaoks majanduslikult �igustada. Peagi v�ib kerkida antud kinnistule korterelamute ning �ripiirkond.

Planeeringu lahkamise formaadi j�rgi toimunud �ritusel avasid nii arendajad kui ala funktsiooni muutmist oponeerivad huvigrupid mitmeid selle piirkonna probleempunkte.

Leiame, et igas probleemis on peidus v�imalus. �ks keskseid probleeme, mis arendajate poolt initsieeritud planeerimisprotsessidele omane, on huvitumine �ksnes oma kinnistu v�ljaarendamisest. Ka Hipodroom kannatab selle s�mptomaatika all. Planeeringudokumendid, s.t. planeering, arengukava, on �ksnes raamistused. . Seega on vaja sisulisi dokumente, mitte �ksnes jooniseid, mida iga j�rgneva "erandjuhuga" muuta. Sestap v�tsime n�uks koostada laiema visiooni, mis p��aks t�usta k�rgemale krundikaupa linna ehitamisest.

K�esoleva visiooni v�ljat��tamisel on lisaks laborantidele osalenud ka Eesti Kunstiakadeemia urbanistika tudengid ning 2009. aasta Talveakadeemial osalenud. Suured t�nud teile!

 

ALA V��RTUSED

Laiendades vaadeldava ala ulatust, nihutades piire Hipodroomist l��nde Haabersti linnaosa suunal, leiame sealt eest mitmeid avalikke ning oman�olisi funktsioone. Mis oleks Tallinn ilma Eesti Vaba�humuuseumi, Loomaaiata? Regionaalse t�htsusega tervishoiuasutused on L��ne-Tallinna keskhaigla ning P�hja-Eesti Regionaalhaigla ravi�ksused. �ism�e linnaosa keskus aga on Rocca al Mare kaubanduskvartal �hes j��hallist ning Saku Suurhallist koosneva meelelahutuskompleksiga. N�nda n�eme, et umbes 3 km suurusel alal paikneb kobar linnaelu rikastavaid funktsioone.

Kuigi mainitud osad erinevad teineteisest, on nende vahel v�imalik leida �hiseid v��rtuseid, vajadusi v�i tegevusi. J�rgnevalt on grupeeritud m�ned piirkonna asutusi �hendavad m�rks�nad.

   

Joonised 1 ja 2. Vasakul: Ala grupeerimine looduse- ja loomadega seotud tegevuste kaudu. Paremal: �ks keskseid terviserajatisi alal on regionaalhaigla kompleks

   

Joonised 3 ja 4. Vaadeldavas piirkonnas paiknevad peamised meelelahutusinstitutsioonid

Alal v�ib eristada kolm erinevat m�rks�nadeg gruppi:

Loomade ja loodusega seotud funktsioonid

Lisaks Loomaaia eksplitsiidsele loodus�rile ning Hipodroomi ja Veskimetsa ratsakeskuse nishindusele leidub alal veel mitu loodusv��rtust - Vaba�humuuseumi maaarhitektuurilist milj��d rikastavad koduloomade hoidmine; Stroomi parkmets kui kena ja v��rtusliku liigistikuga roheala ning rand kui potentsiaalne linnuvaatluskoht (vt. eksperthinnangut). P�hilistel loomakeskustel on olemas vastavad tugifunktsioonid, n�iteks vetereniaaria- ja s��dateenistus.

Tervisefunktsioonid

Juba praegu funktsioneerib Hipodroomi-Mustj�e piirkond l��gastus- ja tervisespordi harrastamise kohana. Nii leiab Stroomi rand ja selle �mbrus kasutamist rulluisutajate, jooksjate, jalgratturite poolt. Suvehooajal k�ib vilgas rannaspordielu. Vaadeldava ala keskossa j��b suur ja mitmekesine ravikompleks.

Meelelahutusfunktsioonid

Kolmas tinglik grupp v�iks h�lmata visiooniala vaba aja veetmise v�imalusi pakkuvaid kohti. Selgete keskustena kerkivad esile siin Stroomi rand, Loomaaed, Vaba�humuuseum ning Rocca al Mare �rila.

 

VISIOON

 

MUSTJ�E-HIPODROOMI ALA ON �HEKS TERVIKUKS INTEGREERITUD L��GASTUMISE- JA TERVISEKESKUS. SELLEST ON SAANUD TALLINNA �KS MAAM�RGILISE T�HENDUSE PIIRKOND NING LINLASTE SEAS LEMMIKALASID.

Ala visioon h�lmab kolme p�hilist tegevussuunda.

1. �HENDUSTE LOOMINE

1a. Stroomi, Hipodroomi, endise ps�hhiaatriahaigla, Loomaaia, Vaba�humuuseumi vahele loogilise kergliiklusteede v�rgustiku v�ljakujundamine

1b. Merele p��su loomine. Ehitatakse temaatiline v�ikesadam v�i kai Vaba�humuuseumisse ja Stroomi ranna juurde ning korraldatakse lustipaadiliin Linnahallist v�i Meeruse sadamast lahele.

1c. Institutsionaalsete �henduste loomine. Praegu lahutab ala linnaosa piir, mis on p�rssinud selle vaatamist �htsena. Samuti on oluline visiooni-organisatsiooni pikemaajalises protsessis alaga otseselt seotud aktorite kokkutoomine, luues funktsionaalse arenguv�rgustiku. Vt rohkem kolmanda meetme alt.

1d. Visuaalsed �hendused n�iteks vaateratta n�ol.

 

2. S�NERGIAD JA FUNKTSIONAALNE MITMEKESISTUMINE

2a. K�lgnevate funktsioonide osaline laiendamine Mustj�e alale ja Stroomi metsa. Nii n�iteks v�iks mainitud alal toimida kergliiklusteede ��res lastezoo nurgad, �ksikud l�bustuspargiatraktsioonid, kontsertilava v�i v�likohvikud.

2b. Uute s�nergiliste v��rtuste loomine. Selliseks n�iteks v�iks olla n�iteks hipoteraapia v�i siis p�rimusarhitektuuriga v�rtsitatud metsalises keskkonnas LARPi m�ngurite stsenaariumi lahtirullumine. Funktsioonide liigestused loovad aktiivsemaid ning rahulikumaid soppe (n�iteks spaa v�i haigla piirkonnas)

 

3. ALA ARENGUT KOORDINEERIVATE JA TOETAVATE INSTITUTSIOONIDE LOOMINE

Vaja, et �hendada muidu lahus olevaid osapooli ja luua funktsionaalne rezhiim.

3a. �histu ala funktsioonide omanike (zoo, vaba�humuuseum, haigla), linna (riigi), maaomanike, kodaniku�henduste vahel, mis tegeleb nii kontsepti v�ljat��tamise, ala arengu kui haldamisega. �histu b�roo tegeleb lahenduse v�ljat��tamisega ja konsulteerimisega, arengu rahastamise k�simustega ja taotlustega.

3b. Uute teenuste t��tamise katsetamine

3c. Ala �hendava identiteedi v�ljat��tamine

 

Joonis 5. V�imalikud meelelahutuskeskuse arengujooned. Punktiirjoonega on n�idatud �hendusteed

1. Pelguranna tee l�ppu aktsent vaateratta ja v�ikesadama-veespordikeskusega. Siin v�ib olla ka v�ikepaatide kai l�bus�itudeks lahe peal. V�imalik on kontsertpaiga paigutamine antud kohta, toimides nii Stroomi ranna l�puna - antud juhul tuleb muidugi anal��sida m�ra m�ju tervisekompleksile ning roostikule

2. Meelelahutuskeskuse areng toimub v�ikeste rakukestena praeguse Mustj�e t�hermaa alal ning osalt Stroomi metsas kergliiklusteede k�rval, segades ja t�iendades praeguseid vaadeldava territooriumi funktsioone. Samas v�ib antud alal paikneda ka v�hesemal hulgal elamuhoonetegruppe.

3. Stroomi mets. L�bi metsa kulgevad tervisespordi ja ratsarajad. Pakutakse ka nt telkimise teenust

4. Mustaoja suue. Loodusraja osa, kus Paldiski mnt pool on v��rtuslik lodumets ning roostikus linnustik. J��b looduslikuks alaks, kus on v�imalik n�iteks Loomaaia personali kaasabil loodustunde l�bi viia.

5. Vaba�humuuseumi sadamakoht. Loob temaatilise sihtkoha nii l�bu- kui turismikruiisile kesklinna sadamast, suurendades Tallinna seotust merega. V�imalik temaatiliste �rituste asupaik.

6. �hendus �le Paldiski maantee s�idutee

7. Kunstikeskus. Negatiivse mainega, kuid huvitava milj��ga ps�hhoneuroloogia haigla territooriumil ja ruumes soositakse rahvusvahelise alternatiivse kunstikvartali (-kogukonna ja galeriide) teket.

8. Hipodroom s�ilib oma asukohas, mitmekesistades �ritegevust. �hine koost��v�rgustik teiste ala valdajatega tagab v�imaluse k�ia hobustega hipodroomi alalt v�ljas Stroomi metsas ja rannaalal.

9. Tervisekeskus asub ala vaiksemas sopis. Laienenud on funktsionaalsus, h�lmates n��d ka spaa ja tervisekeskuse osa. Seega on tervishoiu m�ttes tekkinud sujuv ruumiline gradient - �hes ��rmuses haigla terviseprobleemide leevendamiseks, teisal tervisesport.

10. Stroomi ranna kaudu �hendatakse ala praeguse Bekkeri ja Meeruse sadamaaladel paikneva avatud alaga. Stroomil s�ilib olemasolev rannakultuur, t�ienedes l�unaosas esimeses punktis mainitud aktsendiga. Paratamatult muudab ranna toimimist temast p�hja j��vate sadamate avanemine ja rahvusvaheliseks turismikeskuseks kujunemine.